Issand jumal taevas, miks mulle küll laps usaldati!!!
Õhtul sai Pauli ilusti voodisse ja vakka vana hea blackmailiga, et kui kähku ilma jauramiseta magama jääd, siis tulevad kohe päkapikud ja toovad kommi. Nii nii. Laps oli hea laps, jäi kohe ilusti magama ja praktiliselt ilma piiksuta. Õhtul tegelesin siis oma uue raamatuga ja läksin silmad pärast päevast ekraanipassimist punnis magama.
Hommikul tõusin enne Pauli, kes öö jooksul oli ennast mu kaissu nihverdanud. Ja järsku sain nagu panniga pähe – KOMM JÄI SUSSI SISSE PANEMATAAA!!! Ok, pole probleemi, ikka magab veel, äkki saan tema alt ennast kuidagi välja nihverdada ja üle oma ragisevate puupõrandate kuidagi kööki libiseda ja sealt otsida mingi kommi, vist kapis ikka oli. Panin siis oma mission impossible stiilis liikumist peas paika, kui toimus väike nihelemine ja juba ta ärkas. Siis hellitasin veel väikest lootust, et kuna ainult üks päev on alles päkapikud käinud, äkki ta ei mäleta. Sittagi… Ilma terehommikuta läksid plaks silmad lahti, mees oli juba voodist maas ja vudis akna juurde… Ja tükk aega vaatas, siis keeras ringi ja teatas naeratades, et ei käinudki päkapikud… APPIIII!!! Ma olen üks jube inimeseloom!!! Ei ole vist hullemat tunnet. Ok, eks mõni ikka on, aga elu topkümnes on see raudselt sees. Oehh…
Seletasin siis, et päkapikkudel on praegusel hooajal nii roppu moodi tööd, et nad ilmselt pole lihtsalt veel jõudnud. Paul leppis seletusega, läks mängima ja ma sain kommi sussi organiseeritud lõpuks. Mõne aja pärast hõikasin talle, et kle, kardin teises toas liikus, mine vaata mis värk on… Läks tõi oma kommi ära ja tuli seda lahti rebides õnneliku näoga teise tuppa näitama. Whew… Pistis suhu ja kommi lutsudes ütles väääga kavala näoga: “aitähh emme!”… Ehh… pole need kaheaastased üldse nii väga naiivsed, eksole. Ma ikka tegin lolli näo ka pähe ja ütlesin, et mis emme – päkapikud ikka! Mille peale ta natuke ebalevalt itsitas ja siis lõpuks ikka leppis sellega, et okok – “päkapikud”.
Eks ta üks laste lollitamine ole, kõik see krempel. Mõtleme just, et jõuluvana peaks ka koju organiseerima. Esimesed näärid, mida mäletan – näärivana oli lasteaias ja mul oli näriv tunne, et midagi selle mehega päris õigesti pole. Väga hästi mäletan seda tunnet. Näärivana oli ju mu oma iss, aga päris matsu ma siis veel lahti ei jaganud. Piltide pealt on ka näha, kuidas ma altkulmu teda seiran :) Väga lahe mälestus igal juhul. Eks vist ikka proovime Pauli peal ka, äkki juba jääb meelde…
Detsember 8, 2006 at 10:48 e.l.
See jõuluvanade uskumise teema, et kui ma veel väike olin, nii 3-4 a, siis tegi meil alati vanaisa jõuluvana ja ma mäletan, et ma ikka uskusin, aga alati imestasin, et miksjõuluvanal samasugused sussid on nagu vanaisal. Aga usk kadus lasteaia viimases rühmas, kui mu isa pandi meile jõuluvana mängima ja siis ma jagasin matsu ära, et tegelt jõuluvanasid pole, aga samas ma vist väga kurb ja pettunud ei olnud, vähemalt seda ma ei mäleta. Rääkides veel jõuluvanadest, siis meil oli siin ükspäev meedias uudis, et leiti purjus mees magamas tänavanurgal, aga ta oli jõuluvana riietes ja siis mu töökaaslase 5 a tütar kuulis seda uudist ja kohe oli,mis mis, kas jõuluvanasid siis ei olegi olemas..aga siis ema seletas talle, et tavainimesed tahavad vahel nalja teha ja jõuluvanade moodi olla ja siis riietavadki ennast nendeks ja tegelt polegi ju veel õige aeg jõuluvanadeks, et jõuluvanad tulevad ikka siis kui lumi maas ja jõuluaeg..Seega tuli tibi seekord puhtana välja, laps ikka usub veel :)
Detsember 9, 2006 at 1:19 e.l.
Jah – ma mäletan, et kui ma lõpuks asjale pihta sain, siis ka ei olnud üldse mitte pettunud, vaid pigem uhke selle üle, et täiskasvanud mind oma saladusse pühendanud olid! Tehti väikestele täditütardele näärivana ja mina sain kaasa mängida. Nii tähtis olin siis järsku. Ja mis põhiline – palju targem ja suurem, kui nemad :)
Detsember 9, 2006 at 4:42 e.l.
Macy’s kaubamaja juures kondab jõuluvanamütsi ja suure punase kotiga mees, kes nurub kinke (või raha?). Kõnnib pärani kotisuuga sulle nina alla, et äkki poetad talle midagi. Kuidas sellist nähtust lapsele seletada?
Mina isiklikult hakkasin umbes viieselt mõtlema,et kuidas saab nii olla, et näärivana on meie juures üle tunni aja (meil kogunes mitu peret kokku ja nänni jagamisega läks aega) ja siis peab veel ülejäänud miljonitesse kodudesse jõudma. Ma ei mäleta, kas mingi vastuse mõtlesin välja.
Detsember 9, 2006 at 6:35 p.l.
Siiri – mul tekkis ka sama küsimus, aga ema ütles, et jõuluvanasid on mitu. Ahhaa, selge värk. Ise ka märkasin, et vahel näidatakse telekas ühte ja vahel teist ja kodus käis hoopis kolmas…
Seda, et päkapikud hilinevad, on meil ka juhtunud… Ma olen teinud mustkunstnikutrikki – komm on peos ja lähen toon sussi akna juurest voodisse, vahepeal poetan sussi kommi. Klassika on muidugi ikka see, et laps läheb ise akna juurde.
Detsember 9, 2006 at 9:22 p.l.
Heh, Paul on ikka üks ütlemata terane poiss. Emma millegipärast sellest sussi ja päkapikkude trallist nii vaimustuses ei ole, mul kohe kahju:( Küll ootab ta aga jõuluvana. Ta on kindel, et taat toob talle päris delfiini:) Sünnipäevaks tahtis kassi ja nüüd siis delfiin. Ta meil suur loomade sõber. Ei teagi kohe, kuidas selle delfiiniga jääb. Oleme talle igat moodi püüdnud seletada, aga ei midagi… Nägi telekast üht filmi delfiinidest ja sealt siis see idee.
Jõuluvana(ilma delfiinita) tuleb meil sel aastal “päris”, ema oli mul mingi elukutselise tellinud:)) Oleme siis sunnitud sel aastal taas laule õppima ja vanad luuletused meelde tuletama. Tegelikult on see päris lõbus.
Detsember 10, 2006 at 1:31 p.l.
Ilus on päkapikkudesse uskuda. Meil kodus käib nii, et leppisin oma 14-aastase õega kokku, et mängime teineteisele päkapikke. Eile öösel hiilisin tema tuppa..
Detsember 11, 2006 at 3:58 p.l.
Kunagi sada aastat tagasi jõulude paiku olin oma sõbrantsil külas hommikukohvi joomas ja köögis istudes nägin, kuidas sõbrantsi viieaastane tütar katsus esikus kõiki jalatseid läbi. Sõbrants selgitas mulle – tüdruk oli eelmisel õhtul pannud oma aknalaual oleva sussi sisse kirja “päkapikud, palun pange kõigi esikus olevate kingade sisse ka kommi”. Päkapikud millegipärast ei pannud. Võibolla nad ei oska lugeda või ei taha aru saada :)
Detsember 11, 2006 at 4:14 p.l.
Hehee – mul tuli just see jutt veel ka meelde, kuidas keegi oli lapsukesele päkapiku kujuga shokolaadi sussi sisse jätnud, see kus ilus kirev paber ka peal. Laps oli hommikul hüsteeriasse sattunud, kuna arvas et päkapikk sinna ara kärvas :D
Häli – kuidas teil seal loomaaedade ja loodusmuuseumitega on? Meil on neid siin hulgi, nii et loodus- ja loomahuviline laps saab tegelt oma isu ka kivikõrbes mingil määral rahuldatud.
Aga päkapikkudesse uskuda on tore küll :)
Detsember 12, 2006 at 6:55 e.l.
mulle meenub see, mis ema rääkis minu õest (õde minust 10 a vanem), et jõulude ajal oli pannud kingikotid rõdule, siis aga hakkas tuiskama. Ema ütles õele, et mine vaata rõdule, ma arvan, et päkapikud tõid jõulukingid sinna. Õde olevat läinud, vaadanud, tagasi tulnud ja öelnud, et pole midagi. (Kingid olid lihtsalt lume all)
Ema siis saatnud õe paari tunni pärast uuesti vaatama ja õde oli kingikotid tuppa vedanud ja tähtsalt teatanud, et “ma arvan, et need päkapikud olid lihtsalt õhtuses vahetuses!” :D
(see tulenes sellest, et mu ema töötas, kas siis hommikuses või õhtuses vahetuses)
Detsember 12, 2006 at 6:44 p.l.
Irvitan siin praegu suure suuga neid lugusid.
Ma arvan, et järgmisesse Eesti naise jõulunubrisse kirjutan midagi teemal… kuidas päkapikk sussi ära kärvas jne ;)) Selleks aastaks enam ei jõua (rege rauta suvel).
Detsember 12, 2006 at 6:44 p.l.
Ups, saani rauta suvel,
rege rauta talvel.
märts 10, 2008 at 5:26 e.l.
$anchor$basketball Betting,final Four,final Four Betting,final Four Gambling,final Four Sports Book,final Four Sportsbook,march Madness,march Madness Betting,march Madness Gambling,march Madness Sports Book,march Madness Sportsbook,ncaa,ncaa Betting,…
$anchor$basketball Betting,final Four,final Four Betting,final Four Gambling,final Four Sports Book,final Four Sportsbook,march Madness,march Madness Betting,march Madness Gambling,march Madness Sports Book,march Madness Sportsbook,ncaa,ncaa Betting,nc…