Kui siin nats aega tagasi vingusin oma ahistava kolleegi pärast, siis täna on just selle tõttu põhjust talle tänulik olla.  Terve see asi pani mind mõtlema rohkem selle naiste kehade ja minapildi peale.  Ja tuletas meelde intervjuud, mida nägin paar aastat tagasi Eve Ensleriga, kus ta rääkis oma reisidest ümber maailma ja vestlustest nende erinevatest kultuuridest naistega just sel teemal.  Intervjuu toimus tema uue näidendi “The Good Body” promo raames.  Jutt oli mega ja kuigi pole veel olnud võimalust ei näidendit näha (oli välja müüdud) ega raamatut lugeda (lugemata raamatute virn kodus oli niigi kõrge), olin kindel et kunagi võtan ja vaatan selle läbi. 

Hakkasin mõtlema ka sellele, kuidas naised Eestis oma kehadesse suhtuvad, jne.  Ja et seal oleks sellisel raamatul kõlapinda ja äkki teeks see kellegile head.  Ja et võiks ta raisa ära tõlkida.  Võtsin ühendust kirjastusega ja täna hommikul laekus postkasti leping.  Minu esimene (õigemini teine, aga seekord kindla tähtaja ja kirjastamisplaaniga) ilukirjanduslik tõlge.  Ilmub kuskil kevadepoole, enne rannahooaja algust :P  Jipikajee. 

Väike samm sinnapoole, kuhu tahaksin jõuda – vabakutselise tõlgina töötamine.  Oma aeg ja oma ülemus.  Omas kodus, või siis tegelikult ükskõik kus maailma nurgas.  Ei mingit kontorit.  Vaata ise kuidas saad.  Ideaalne. 

Peale selle on see ka võimalus natuke emakeele oskuse korrashoiu kallal vaeva näha.