Mul viimasel ajal kõik aegluubis. Linnas ringi kõndimine on tõsine piin, sest et lihtsalt ei jaksa üht jalga teise ette tõsta. Muidugi niisama keset tänavat pikali viskamine ei vii ka kuhugi, nii et valiku puudumisel ma üldiselt kuidagi ikka liigun. Pidev väsimus on peal, ainult magaks – ilmselt hakkab talveuni peale tulema. Tartus elades olid vahest sellised perioodid, kus 16 tundi ööpäevas magasin… Ärkasin üles, et süüa ja lugeda/suitsetada. Jaanuaris peamiselt – sessikuu… öak. Siis sain isegi nii heaks magajaks, et suutsin poolelijäänud unenägusid edasi vaadata pärast väikest ärkveloleku perioodi. Millegi pärast on nii, et kui kõik on halvasti, siis unes näen kuidas kõik on lahenenud ja kerge on olla. Ja vastupidi, kui kõik hästi on, siis on mingid mõttetud paranoia-unenäod. Näiteks, kuidas Paul omal silma peast välja kukub… öak. Ilmselt on praegu kõik siiski hästi :)
Aga selle eest on mul hea uus plaad tõmmatud (ja täiesti legaalselt, ostsin iTunes’ist…) – Nelly Furtado Loose. Paar lugu on seal tõsiselt narkootilise mõjuga – mida rohkem kuulad, seda rohkem tahad. Andke nõu, mis veel tõmmata praegu tuleks! Pikemat aega olin täiesti ilma muusikata, sest et klapid olid katki. Kodus on muusika kuulamine raskendatud, sest et Paul on selline Meriti moodi raadio-nazi. Kui ei meeldi, siis lihtsalt istub maha ja ulub, kuni midagi “paremat” peale pannakse. Mitte et Merit otseselt põrandal maas ulgunud oleks, aga teate küll mis ma mõtlen :P Ja kui siis meelepärane laul otsa saab, läheb jälle hapuks asi. Paulil, ma mõtlen. Nii et nüüd laenasin korralikud klapid, kuni ise poodi ennast organiseeritud ei saa…
Vahepeal olid meil siin veel tänupühad, mis tänuväärselt vaikselt möödusid :) Ilm on soe ja lumest pole haisugi, aga Eestis on vist enam vähem sama jama praegu. Kuidagi perversne on see, et juba Novembri lõpp ja kampsuniväel õues hakkama saab…
Nädalavahetusel, õigemini reedel, saab natuke vahelduseks möllata ka – paar sõpsi Eestist siin (Minna-Liina ja Martin), nii et läheme ilmselt Williamsburgi uurima. See on eriti mõnus osa Brooklyn’ist, mis mul veel suurelt osalt avastamata, aga lemmik baar ja restoran asuvad just seal. Netist leidsin terve listi kohti, mis väga väga head välja nägid ja ilmselt tuleb need nüüd läbi hoppida. Ja siis laupäeva hommikul väga kahtlases seisus ennast upstate’i vanemate juurde ja juuksurisse toimetada. Viimati käisin ennast vuntsimas Eestis, siis kui tulin juuni lõpus – jahh, asi on juba väga karmi väljanägemisega. Mutid administraatorid siin juba ähvardavad mind kääridega. Ja kommenteerivad mu riidevalikut… Muidu ei teeks ka kellegile paha, kui need lehmad… ahh, mis ma ikka õelutsen :P
Ok, loba sai nüüd läbi ja tööpäev ka, milline kokkusattumus…
